Jõulud käes

Nii fantaasiarikas pealkiri ikka, aga kui kunagi mõtteid pole.. Ja no see postitus tulebki ainult jõuludest, seega vahet vist ei ole.

Niisiis terve eelmine nädal oli veel kool. Ametlikult. Aga ega me enam ei õppinud ja poole ajast isegi ei käinud tundides. Esiteks oli iga päev kaks esimest tundi kooli kirikus jõuluteemaline missa (novena) ja siis lisaks ei viitsinud õpetajad ka tundidesse kohale ilmuda. Teisipäeval käisime klassiga mingis koolis, kus käivad vaesed lapsed. Viisime neile komme ja küpsiseid ja jõulukinke. Tunnid jäid ära muidugi. Siis kolmapäeval käisime mingis vanadekodus vanakestega laulmas ja tantsimas. Seal jagasime limonaadi ja võileibu. Nad  olid kõik ikka päris vanad ja ausalt öeldes oli mul natuke hirm seal olla. Mingi vanake võttis mul näiteks lihtsalt käest kinni hästi tugevasti ja siis silitas seda oma peaga ja naeris imelikult ja näitas siis oma sõpradele ka mu kätt. See oli kahtlane. Reedel pidime kooli minema mingite imelike riietega, kuhu hulka kuulusid tüdrukutel maani seelik ja mingi õlarätt ja poistel pontšo ja kaabu. Ja siis jalutasime kogu kooliga mööda tänavaid ringi natuke aega ja siis läksime kirikusse missale. Mulle öeldi, et see jalutamine on nagu dramatiseering sellest, mis toimus siis, kui Jeesus sündis. Ma kujutan ette, et me olime siis mingites hulkuritekostüümides enam-vähem. Meile räägiti ka pärast, kuidas need, keda meie kujutasime, olid vanasti tegelikult väga räpased ja vaesed.. Pärast läksime siis kooli ja klassis toimus siis kingijagamine ja võileivasöömine. Ja siis saigi juba koju.

Laupäeval toimus Sonia (tugiisik Ibarras) kodus kõigi Ibarra võpide ja nende peredega pidulik õhtusöök. Iga võp pidi mingi enda riigile iseloomuliku jõulutoidu tegema. Saksa poiss tegi mingit kartulisalatit, saksa tüdruk mingeid hästi magusaid küpsiseid, ma tegin piparkoogimaitselise koogi. Belgia tüdruk aitas Sonial kalkunit valmistada. Kõigile väga maitses minu kook, olin väga uhke, pool oli nagu enda leiutatud, võtsin lihtsalt biskviidi retsepti ja panin siis mingeid vürtse ja peale segasin suvalise kreemi toorjuustust. Õhtul mängisime veel mingeid mänge ja laulsime jõululaule. Täitsa tore õhtu oli, kuigi algul ma ei saanud eriti aru, mis selle mõte pidi olema.

Pühapäeval-esmaspäeval ei teinud suurt midagi, ainult puhkasin ja käisin natuke jalutamas. Teisipäeval siis ärkasime hostemaga ülivara, et kalkunit valmistada õhtuks. Tegime mingi veinimarinaadi ja panime ahju. Pidime tegema kaks megasuurt kalkunit, sest õhtusöök toimus kõigi hostisa sugulastega. Siinkohal mainin, et sõime hommikust kell kümme. See on tähtis fakt. Siis kell kolm läksime hostisa õe koju, seal pidi toimuma õhtusöök. Mainin ka, et lõunat me ei söönud, sest õhtusöök pidi tulema ikka päris vägev. Ühesõnaga kolmest olime kohal. Ootasime siis teisi peresid, lauldi karaoket ja räägiti juttu. Kella kuue paiku hakkas mu pea valutama, ma olin kaua aega söömata olnud. Siis ootasime veel inimesi ja tegime kõik koos mingeid mänge ja jagasime kinke. Kell pool kümme saime lõpuks süüa. Ma olin üle üheteist tunni söömata olnud, migreen andis endast märku. Aga õnneks, kui söönud olin, siis vähemalt läks paha tuju üle. Tähistasime siis ka hostisa sünnipäeva seal, sest ta sündis 25 detsember, natukene peale kahtteist öösel. Lõpuks läksime koju ka, õhtu lõppedes oli peavalu ikka päris jube. Aga kodus andsid hostvanemad veel kinke ka ja minul oli halb tunne, sest mina olin kogu see aeg arvanud, et oli 23. detsember ja et alles täna on 24. Ühesõnaga mul olid kingid pakkimata ja pean need siis täna üle andma.

Aga kokkuvõttes olid ikkagi toredad jõulud, kuigi seal hostisa õe majas kuuske polnud ja erilist jõulutunnet ka mitte, peamine on, et lõpuks süüa ikkagi anti :)

Ja muidu veel täna on ka mu õe sünnipäev, seega palju õnne, Pillekas!! Hästi armas ja kallis oled mulle ja mul on väga kahju, et ma praegu sinuga koos ei saa olla.

See ongi kõik jõuludest, aga aastavahetus on ka veel ju tulemas