Siirad vabandused, et nii kaua aega viimasest postitusest, aga ladina mõjul olen veelgi laisemaks muutunud ja pealegi on mul siin kogu aeg nii palju teha ju.
Juba november, aeg läheb nii-nii ruttu. Varsti saab juba kolm kuud siin täis. Ma olen vist viimased kuu aega iga nädalavahetus käinud Dani juures ööseks. Seal nii lõbus alati, kõigepealt käime iga kord väljas ja pärast siis vaatame filme või räägime juttu ja siis järgmine hommik pean vara koju minema ja alati olen nii väsinud. Aga vähemalt mul lubatakse käia seal nii tihti. kõik sõbrad koolis räägivad, kuidas neil küll ei lubata teiste juurde ööseks minna, seega mul vist ikka vedanud. Ma olen üldse avastanud, et kuigi võrreldes teiste vahetusõpilastega on mul vähe vabadust, siis võrreldes klassikaaslaste ja teiste kohalikega on seda ikka päris palju.
Täna on novembri esimene nädalavahetus, seega tuleb süüa nukukujulisi saiakesi ja colada moradat, mis puuviljade ja eelkõige moradega tehtud kissellilaadne jook. See siin väga tähtis traditsioon, aga ma ei saanud aru, mida tähistatakse, tunne on, et midagi esivanemate hingedega pistmist. Me oleme tegelikult juba nädal aega koolis ja igal pool mujal ka seda jooki joonud ja neid saiu söönud. Aga täna on eriti tähtis seda teha. See nädal oli ka halloween, aga siin kahjuks väga ei tähistata. Aga täna lähme vist mingile halloweenipeole ikkagi kusagile kummitustemajja :) Aga ukselt-uksele ei käida kommi nurumas.
Terve oktoobrikuu ma suurt midagi erilist ei teinud. Käisin ainult kogu aeg Dani juures ja korra ka Lili kodus ja muidugi koolis. Ja siis veel paar korda käisin cheerleaderite trennis Daniga kusagil ülikoolis. Mulle küll väga meeldis, aga see on ka väga õudne, kui kohe esimeses trennis sind kellegi õlgadele tõstetakse ja siis kästakse tahapoole kukkuda selg ees maa poole. Mind püüti küll kinni, aga ikka kohutav tunne oli esimene kord. Nüüd ma ei teagi, kas käia edasi või mitte, sest nendega esinedes saab küll teistesse linnadesse reisida, aga see on väga ohtlik sport ja päris hirmutav ka. Eks ma vaatan.
Vahepeal olen koolis veel hakanud päris palju suhtlema Marisoliga. Aga kuna tema ei ole Dani ja Caro ja Vivi kambas, siis on vahel need üsna pahased mu peale, kui ma Marisoliga vahetundides ringi jalutan ja ei istu hoopis meie kambas. Ja kui ma ükskord ei läinud meie kambaga kellelgi juurde filme vaatama, vaid hoopis Marisoliga välja läksin, siis oli küll üks sõbranna eriti solvunud ja teatas, et ma olen halb inimene, kui ma ta niimoodi hülgan. Ma ikka ei mõista neid ladina tüdrukuid vahel, sest varem olid meie kambas kõik Marisoliga sõbrad, aga kui mina temaga läbi hakkasin käima, siis enam ei sobinud. Ma pole harjunud, et mulle öeldakse, kellega ma tohin sõber olla ja kellega mitte. Ma kavatsen ikka endamoodi teha, vahet pole, mis teised ütlevad :D
Vahepeal olen koolis veel hakanud päris palju suhtlema Marisoliga. Aga kuna tema ei ole Dani ja Caro ja Vivi kambas, siis on vahel need üsna pahased mu peale, kui ma Marisoliga vahetundides ringi jalutan ja ei istu hoopis meie kambas. Ja kui ma ükskord ei läinud meie kambaga kellelgi juurde filme vaatama, vaid hoopis Marisoliga välja läksin, siis oli küll üks sõbranna eriti solvunud ja teatas, et ma olen halb inimene, kui ma ta niimoodi hülgan. Ma ikka ei mõista neid ladina tüdrukuid vahel, sest varem olid meie kambas kõik Marisoliga sõbrad, aga kui mina temaga läbi hakkasin käima, siis enam ei sobinud. Ma pole harjunud, et mulle öeldakse, kellega ma tohin sõber olla ja kellega mitte. Ma kavatsen ikka endamoodi teha, vahet pole, mis teised ütlevad :D
Aga pooleteise nädala pärast on juba esimene reis YFUga, kõik siinsed vahetusõpilased on väga elevil juba ja megalt ootavad, eks ma ka. Ja saame paar päeva koolist puududa ka :) Seega igatepidi ootame. Kõik sõbrad on juba teatanud ka, et kui ma kooli tagasi tulen, siis pean neile midagi oma tripist kaasa tooma, sest nemad vaesekesed peavad ju tundides käima.
Ja ega siin muud ei olegi, jälle vabandan, et pilte pole, aga ma olen selleks liiga laisk. Seega lihtsalt tsau ja see ongi vist kõik.
